Füüsikaline adsorptsioon, tuntud ka kui vesipesu
Tuntud kui vesipesu ehk pesemine veega skraberis. Tehnoloogia põhineb asjaolul, et süsihappegaas lahustub vees paremini kui metaan, eriti madalamatel temperatuuridel. Kui CO2 skraberi kolonnis olevas vees lahustub, kasvab samal ajal gaasisegus oleva metaani kontsentratsioon.
Mida madalam temperatuur, seda paremini lahustub CO2 vees ja vastupidi. Metaani lahustuvuses temperatuur erilist rolli ei mängi ja metaani lahustuvus vees on minimaalne. Kuna süsihappegaas lahustub vees hästi ja metaan mitte, siis on saadusteks süsihappegaasirikas vesi ja metaan. Samas lahustuvad vees ka väävlit sisaldavad ained.
Metaani ja süsihappegaasi vees lahustuvuste võrdlus (Petersson, Wellinger,2009)
Süsinikdioksiid lahustub skraberi kolonnis olevas vees, mille tõttu gaasis oleva metaani osakaal suureneb. Kolonnist väljuv vesi suunatakse mahutisse, kus lahustunud gaas vabaneb ja sealt suunatakse tagasi toorgaasi sisendisse. Kui vesi vajab regenereerimist, siis suunatakse see vastuvoolu desorptsioonikolonni, kus see kohtub õhuga, millesse süsinikdioksiid vabaneb. Vesi, mis suunatakse absorptsioonikolonni, jahutatakse maha, et selle CO2 lahustuvuse võime suureneks.
Füüsikalise absorptsiooni ehk vesipesu protsess on lihtne ja sobib eriti hästi reoveepuhastusjaamadele, kus on palju vett ja selle korduvkasutus ei ole vajalik. Protsessiga on võimalik saavutada 98% metaanisisaldus. Samas lahustuvad vees ka väävlit sisaldavad ained. Kõige enam rakendatav ja tehnoloogiliselt väljaarendatud meetod. Seda kasutab enamik Rootsi reoveepuhastusjaamasid. Selle meetodi eelised on lihtsus ja väljaarendatus, kuid on vaja märkida, et enamikul juhtudel on see ebamajanduslik, sest vajab suurel hulgal vett, esineb metaani emissioon atmosfääri, sel on suur ökoloogiline jalajälg, probleeme võib tekkida korrosiooniga ja vajalik võib olla järelpuhastus, kui nõudmised gaasi puhtusele on kõrged.
Füüsikaline adsorptsioon on Eestis kasutusel Kundas asuva Estonian Celli reoveemuda töötleva Rohegaas OÜ biogaasijaamas.
