Nimetatud ka membraansepareerimine (esmalt kasutati prügilagaaside puhastamiseks. Kuivmembraanide kasutamine põhineb asjaolul, et membraanid lasevad läbi CO2, vett ja ammoniaaki, H2S ja hapnik läbivad membraani mingil määral ja lämmastikule ning metaanile on membraanid peaaegu läbimatud.

​

Membraantehnoloogias kasutatakse ära gaasimolekulide eri suurusi. Tavaliselt koosneb membraan torujatest, õõnsatest, üksteisega seotud ja kokkupressitud kiududest. Metaani kaod (methane slip) olid varasemate tehnoloogiate puhul suhteliselt suured. Uuendatud membraantehnoloogiad on suutnud kadusid olulisel määral vähendada ning praegusel hetkel on membraantehnoloogia Eestis kõige levinum. 

​

Protsess toimub tavaliselt kahes faasis. Enne membraani kiududeni jõudmist läbib gaas filtri, mis eraldab vee, õli ja aerosoolid, mis võivad membraani kahjustada. Lisaks eemaldatakse tavaliselt enne membraani väävelvesinik aktiivsöe abil.

​

Membraantehnoloogia eeliseks võiks pidada odavat esmast töötlust vee ja õlide eemaldamiseks, kuid puudustena olgu loetletud nõutav kõrge sisseande rõhk, suhteliselt kallis gaasi eelpuhastuse vajadus (tavaliselt eemaldatakse enne membraani väävelvesinik aktiivsöe abil), sest muidu membraanid saastuvad ja riknevad kiiresti, normaalse käidu tingimustes tuleb membraane perioodiliselt vahetada.

​

Membraanpuhastus on Eestis kasutusel 6 biometaani tootvas jaamas.

Mõned tehnoloogiapakkujad:
DMT, Holland
Bright Renewables, Holland
Envitec, Saksamaa